korduma kippuvad küsimused kkk

Kuidas psühhoteraapia toimub ja keda aitab?

Analüütiline psühhoteraapia ning analüüs on võimalus iseenese paremaks tundmaõppimiseks. Psühhoteraapias julgustatakse klienti rääkima oma sisemaailmas toimuvast ning koostöös terapeudiga jõutakse selgusele ning lahendustele probleemides ja eluraskustes. Terapeut toetab ja tunnustab kliendi võimet end mõista ning lahendusi leida.

Psühhoteraapiast võib olla kasu siis, kui inimene tunneb, et tema probleemid tulenevad psühholoogilistest põhjustest. Taoliste probleemide avaldumisvormid võivad olla väga erinevad, nagu näiteks ärevus, depressioon, tühjustunne, väga kõikuv meeleolu ning tugevad vihahood, madal enesehinnang, korduva mustriga suhteprobleemid, seksuaalelu probleemid, isoleeritus ja enesessetõmbumine, sõltuvuskäitumine, unehäired, paanikahood, söömishäired, psühhosomaatilised ilmingud jm.

Kui ma pöördun psühhoterapeudi poole, kas see tähendab, et olen haige?

Kindlasti mitte. Inimelu loomulik osa on elus ette tulevate nii sise- kui väliskeskkonna raskustega tegelemine. Enamasti tuleme nende väljakutsetega toime iseseisvalt, kõrvalist abi vajamata. Mõnikord aga juhtub, et uute ning ootamatute olukordadega toimetulekuks vajame seninsest enam oskusi, teadmisi ja ressursse või jääme oma arengus niiöelda „kinni“. Inimesi, kes pöörduvad oma probleemidega professionaali poole, iseloomustab pigem soov ennast paremini mõista ning saavutada kontroll oma raskete ja ebamugavate mõtete, tunnete ning käitumise üle.

kas teraapias tagatakse konfidentsiaalsus?

Eduka teraapiaprotsessi vältimatu osa on kliendi jaoks turvalise keskkonna loomine selleks, et oleks võimalik rääkida kõigest, mis talle oluline. Me väärtustame praktilises tegevuses nii konfidentsiaalsuse kui teiste eetiliste põhimõtete järgimist väga kõrgelt. Konfidentsiaalsuspõhimõtte ja teiste eetiliste põhimõtete tagamist reguleerib ka meie eetikakoodeks.

kui kaua teraapia kestab

Teraapiaprotsessi pikkus on individuaalne ning võib varieeruda mõnest kuust kuni mitmete aastateni. Analüütilise protsessi eesmärgi ja kestuse osas sõlmivad klient ja psühhoterapeut kokkuleppe, kuid kliendil on igal ajal õigus ja võimalus lõpetada. Ka teraapia lõpetamine toimub kliendi ja terapeudi/analüütiku vahelise kokkuleppena. Edukas teraapiaprotsess vajab siiski aega ja pühendumist.

milles seisneb erinevus nõustamise, psühhoteraapia ja analüüsi vahel

Erinevus nõustamise, psühhoteraapia ja analüüsi vahel seisneb eelkõige protsessi eesmärgistuses ja fookuses. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine erinevate elus ettetulevate probleemide ja murede lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arenemisvõimaluste väljaselgitamiseks.

 

Psühhoteraapia ja analüüs on kindla ülesehitusega erinevate psüühika- ja käitumishäirete ravimeetodid, aga samas ka võimalus isiksuse arendamiseks ja enese paremaks tundmaõppimiseks. Psühhoteraapia määratlus on enamasti koolkonnaspetsiifiline, kuid ühisosa väljendub inimese toimetuleku suurendamises oma eluprobleemide ja konfliktide lahendamisel ning arenguvõimaluste avastamises/realiseerimises koostöös psühhoterapeudiga.

kas analüütiline teraapia sobib kõigile?

Analüütiline psühhoteraapia sobib eelkõige neile, kes on huvitatud nii oma probleemide ja eluraskuste käsitlemisest kui nende olemuse sügavamast mõistmisest. Teraapia ja analüüs võivad kohati olla väga valulikud, kuna vajalik on seista silmitsi teemaga, mida soovitakse pigem vältida. Mõnele inimesele võib see olla liiga raske. Samuti võib see sõltuda inimese eluetapist, milles ollakse. Mõnikord on vajalik, et psühhoteraapiat toetab psühhiaatriline abi.

Kas just analüütiline psühhoteraapia või missuguse fookusega psühholoogiline sekkumine kellelegi sobib, räägitakse läbi ning lepitakse kokku esimeste kohtumiste jooksul.

Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et jungiaanlik analüütiline psühhoteraapia tõesti toimib?

Empiiriliste uuringute lugu analüütilises psühholoogias algab C. G. Jungi assotsiatsioonieksperimentide uuringutega aastal 1902, mis olid aluseks kompleksiteooria loomisele.

 

Alates 1990. aastatest on peamiselt Saksamaal ja Šveitsis taas läbi viidud mitmeid jungiaanliku psühhoteraapia uurimisprojekte ja empiirilisi uuringuid, nii analüütilise psühhoteraapia tulemuste kui ka protsessi kohta.Süstemaatilisi katseid on tehtud empiirilistes uuringutes uurida jJungiaanlikke kontseptsioone. Ülevaated näitavad, et paljud jJungiaanlikud kontseptsioonid on tänapäeval empiiriliselt hästi põhjendatud (Roesler, 2010).

 

Kaasaegsed analüütilise psühholoogia kontseptsioonide ja jJungiaanliku psühhoteraapia tõhususe ning efektiivsuse uuringute tulemused kajastuvad prof C. Roesleri 2013. aasta ülevaateuuringus, kus võetakse kokku valdkonnas 1990ndatest läbi viidud erinevate uuringute tulemused ning needja on järgmised:

  • Kõik uuringud näitavad patsientide seisundi märkimisväärset paranemist mitte ainult sümptomite ja inimestevaheliste probleemide osas vaid samuti isiksuse struktuuri tasandil ning igapäevaelus toimimisel. Need tulemused on stabiilsed veel kuni kuus aastat peale teraapia lõpetamist. Mitmed uuringud näitavad seisundi paranemist pärast teraapia lõpetamist, mis viitab õpitud oskuste süvenemisele ajas. 

  • Tervisekindlustuse andmed näitavad, et pärast jungiaanlikku teraapiat kasutavad inimesed tervishoiu ressursse isegi alla rahvastiku keskmise. Mitmed uuringud näitavad, et jungiaanliku teraapia tulemusel muutub mitmesuguste sümptomitega seisund olukorraks, mille kohta võiks öelda psühholoogiliselt hea tervis. 

  • Ka protsessiuuringud toetavad jungiaanlikke teooriaid terapeutilise protsessi psühhodünaamika ja elementide kohta.

  • Ülalnimetatud olulised muutused saavutatakse jungiaanliku teraapia käigus keskmiselt 90 sessiooniga, mis teeb jungiaanlikust psühhoteraapiast efektiivse ja kuluefektiivse meetodi.

 

Ülevaateuuring on leitav: https://iaap.org/wp-content/uploads/2017/05/behavsci-evidence-for-the-effectiveness.pdf

 

Lisaks on läbi viidud hulgaliselt uuringuid üldisemalt psühhodünaamiliste (mille üheks haruks jungiaanlik psühholoogia on) psühhoteraapiate tõhususe/efektiivsuse kohta, mis on leitavad siin: https://iaap.org/resources/research/. Huvitavat lugemist pakub kindlasti Jonathan Shedleri artikkel The Efficacy of Psychodynamic Psychotherapy, metaanalüüs erinevate teraapiasuundade efektiivsusest.

Analüütilise psühhoteraapia ja meetodi uurimisvaldkonnas on värske ja oluline uuring liivateraapia tõenduspõhisuse (efektiivsuse) osas. Sandplay Therapy: An Evidence-Based Treatment

Prof. D. Ramos ja Prof. R. da Matta ülevaateuuring sümbolitega töötamise meetodi kasutamisest liivateraapia (ST) mõju uurimiseks väärkohtlemisest, hooletusse jätmisest ja hülgamisest põhjustatud traumaga laste ravimisel. A Meta-Analysis of Sandplay Therapy Treatment Outcomes

 

Koolituse ja kvaliteedijuhtimise valdkonnas on mitmeid olulisi uuringuid. Siinkohal mõned näited. 

Rahvusvaheline ruuteri koolitusprogrammi uuring Comparative Study on Training Programs 2010

Prof. John Merchant jätkab uuringut, kus ta hindab IAAP-i rahvusvahelise ruuteriprogrammi edukust, mis on loodud Jungiaanlike analüütikute koolitamiseks riikides, kus olemasolevatele koolitustele pole olnud juurdepääsu. Programm on praegu konsolideerimise ja standardiseerimise faasis.Training Programs Tables 2010

 

Psühhoterapeutide koolitus ja kuidas see mõjutab isiksust ning ametialastettevalmistuse ning ametialaste pädevuste kohta on valminud mitmed uued uuringud/artiklid, mis on avaldatud kogumikuna Exploring Core Competencies in Jungian Psychoanalysis. Research, Practice and Training.

https://www.routledge.com/Exploring-Core-Competencies-in-Jungian-Psychoanalysis-Research-Practice/Gudaite-Kelly/p/book/9781032114378

 

Teadusuuringutest huvitatu leiab info uuematest ja käimasolevatest uuringutest IAAP kodulehelt https://iaap.org/resources/research/