korduma kippuvad küsimused kkk

Kuidas psühhoteraapia toimub ja keda aitab?

Analüütiline psühhoteraapia ning analüüs on võimalus iseenese paremaks tundmaõppimiseks. Psühhoteraapias julgustatakse klienti rääkima oma sisemaailmas toimuvast ning koostöös terapeudiga jõutakse selgusele ning lahendustele probleemides ja eluraskustes. Terapeut toetab ja tunnustab kliendi võimet end mõista ning lahendusi leida.

Psühhoteraapiast võib olla kasu siis, kui inimene tunneb, et tema probleemid tulenevad psühholoogilistest põhjustest. Taoliste probleemide avaldumisvormid võivad olla väga erinevad, nagu näiteks ärevus, depressioon, tühjustunne, väga kõikuv meeleolu ning tugevad vihahood, madal enesehinnang, korduva mustriga suhteprobleemid, seksuaalelu probleemid, isoleeritus ja enesessetõmbumine, sõltuvuskäitumine, unehäired, paanikahood, söömishäired, psühhosomaatilised ilmingud jm.

Kui ma pöördun psühhoterapeudi poole, kas see tähendab, et olen haige?

Kindlasti mitte. Inimelu loomulik osa on elus ette tulevate nii sise- kui väliskeskkonna raskustega tegelemine. Enamasti tuleme nende väljakutsetega toime iseseisvalt, kõrvalist abi vajamata. Mõnikord aga juhtub, et uute ning ootamatute olukordadega toimetulekuks vajame seninsest enam oskusi, teadmisi ja ressursse või jääme oma arengus niiöelda „kinni“. Inimesi, kes pöörduvad oma probleemidega professionaali poole, iseloomustab pigem soov ennast paremini mõista ning saavutada kontroll oma raskete ja ebamugavate mõtete, tunnete ning käitumise üle.

kas teraapias tagatakse konfidentsiaalsus?

Eduka teraapiaprotsessi vältimatu osa on kliendi jaoks turvalise keskkonna loomine selleks, et oleks võimalik rääkida kõigest, mis talle oluline. Me väärtustame praktilises tegevuses nii konfidentsiaalsuse kui teiste eetiliste põhimõtete järgimist väga kõrgelt. Konfidentsiaalsuspõhimõtte ja teiste eetiliste põhimõtete tagamist reguleerib ka meie eetikakoodeks.

kui kaua teraapia kestab

Teraapiaprotsessi pikkus on individuaalne ning võib varieeruda mõnest kuust kuni mitmete aastateni. Analüütilise protsessi eesmärgi ja kestuse osas sõlmivad klient ja psühhoterapeut kokkuleppe, kuid kliendil on igal ajal õigus ja võimalus lõpetada. Ka teraapia lõpetamine toimub kliendi ja terapeudi/analüütiku vahelise kokkuleppena. Edukas teraapiaprotsess vajab siiski aega ja pühendumist.

milles seisneb erinevus nõustamise, psühhoteraapia ja analüüsi vahel

Erinevus nõustamise, psühhoteraapia ja analüüsi vahel seisneb eelkõige protsessi eesmärgistuses ja fookuses. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine erinevate elus ettetulevate probleemide ja murede lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arenemisvõimaluste väljaselgitamiseks.

 

Psühhoteraapia ja analüüs on kindla ülesehitusega erinevate psüühika- ja käitumishäirete ravimeetodid, aga samas ka võimalus isiksuse arendamiseks ja enese paremaks tundmaõppimiseks. Psühhoteraapia määratlus on enamasti koolkonnaspetsiifiline, kuid ühisosa väljendub inimese toimetuleku suurendamises oma eluprobleemide ja konfliktide lahendamisel ning arenguvõimaluste avastamises/realiseerimises koostöös psühhoterapeudiga.

kas analüütiline teraapia sobib kõigile?

Analüütiline psühhoteraapia sobib eelkõige neile, kes on huvitatud nii oma probleemide ja eluraskuste käsitlemisest kui nende olemuse sügavamast mõistmisest. Teraapia ja analüüs võivad kohati olla väga valulikud, kuna vajalik on seista silmitsi teemaga, mida soovitakse pigem vältida. Mõnele inimesele võib see olla liiga raske. Samuti võib see sõltuda inimese eluetapist, milles ollakse. Mõnikord on vajalik, et psühhoteraapiat toetab psühhiaatriline abi.

Kas just analüütiline psühhoteraapia või missuguse fookusega psühholoogiline sekkumine kellelegi sobib, räägitakse läbi ning lepitakse kokku esimeste kohtumiste jooksul.

Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et jungiaanlik analüütiline psühhoteraapia tõesti toimib?

Psühhoanalüütilise ja analüütilise psühhoteraapia efektiivsusuuringute kohta võib huvitatu leida ingliskeelseid materjale järgmistelt viidetelt: Anthony Roth’i ja Peter Fonagy (2004) “What works for whom? – A Critical Review of Psychotherapy Research”. Samuti pakub huvitavat lugemist Jonathan Shedleri artikkel The Efficacy of Psychodynamic Psychotherapy, metaanalüüs erinevate teraapiasuundade efektiivsusest.

  • EAPS fb-leht

© 2020 Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts